Lõputu varasügis

Ma tunnen, et me oleme sattunud igikestvasse septembrisse....
....seda tunne jagab vist ka minu ungari keele õpetaja, kes terve eelmise loengu vältel, kui tema rääkis põhiliselt ameerikamaa valimistest ja meie pidime kohustuslikus korras kaks minutit puterdama oma koolivaheajast, suutis vähemalt kolmel korral mainida, et see soojus ei ole tavaline, Ungaris ei ole tavalises novembris nii soe kunagi, nautige meie mitte tavalist sooja novembrit....
Aga tõesti, tänagi oli väljas päeval üle 16 kraadi sooja ja vihm ei ole siin argipäev.....harjumatu värk, väga harjumatu värk...kuidas siis nii saab, kui 23 novembrit on sadanud taevast pussnuge ja lobjakat ja maa on hommikuti härmas olnud ning välijooki suutnud öösi teha vaid karastatumad......aga vaat saab, aint mitte harjuda..

Aga kui veel paar sõna minu ungari keele õpetajast rääkida, siis tema on tore, ta nimi on Poolakas Attila, tal on paksud pea et kõrvadeni vuntsid ja laevalgust peegeldav pealagi....minu omailmas on ta pesuehtse ungari härra võrdkuju, natuke imelik, humoorikas, enesekriitiline, vähe irooniline ja sõbralik...Õpetajana on ta järjekindel csak magyar, ehk tuleb vaid ungarikeelne jutt ja ilma subtiitriteta, jube kannatlik meie puterdajatega ning hea seletusvõttestikuga, mis väljatöötatud aastate pikkuse kogemusega vast....ungarikeelt ma päris selgeks ei saa, kuid see ei ole tema süü......njaa....muidu on nii, et meie vastas, üle siseõue elaval naabrimutil, õitseb rõduservale kujundatud vägagi esinduslikus ja maja kindlasti parimas toataime džunglis miskine lill...minu mittebotaaniku mõistes, kelle jaoks kõik puud isesuguste lehtedega vahtrad on, on see õitseja hiina kask, kuna õis on punane ja üksik......aga olgu mis ta on, tahtsin öelda lihtsalt, et ilus on...väga ilus on....