Ma saan aru küll, et süüakse selleks, et elada, aga miks ungarlaset elamiseks nii kohutavalt palju saia söövad ma ei tea...aga jääb külge.....suured kohevad kõva koorikuga saiad, kuklid, sarvekesed, juustuga kaetud kuklid ja sarvekesed, erinevate seemnelistega üle puistatud kuklid ja sarvekesed ning lisaks kõik need lehtaignast tehtud väikesed soolased küpsetised ja magusad koogikesed ja 24h lahti olevad pagaripoed.... ohhjahh...aga musta leiba ei kusagil, tee või tina, kõige paremal juhul saad sepikut, aga väike sepik on hulga kallim kui suur kohev kõva koorikuga sai, mis soodsalt elada püüdva tudengi jaoks tähendab, et süüakse taas saia......Võib muidugi lollide lohutuseks loota, et minust saab enneolematu sporditibi ja veeremine jääb tulemata..... Loota võib, sest täna ometigi käisime Edgariga ujumas, kui kaua me seda käiku plaaninud olime, sellest ajalugu vaikib, peamine on, et täna jõudsime....See ujula on meile lähim, ainult läbi linnapargi, autotee alt läbi ja rongitee alt läbi ja natuke veel jalutamist ja kui vahepeal ära ei eksita siis ongi olemas....
Ujula ise on väga retro, et miljöösse sobituda peaks 60-70 aastate lilleline triks olema ja kindlasti ujumismüts (viimane on muide seal ka kohutuslik ja sellega meie vanad Auratajad muidugi ei arvestanud, aga õnneks mees basseini ääres heldis ja andis käepärast olevad riidest ujumismütsid, mis lõuaalt kinnisiduda tuleb ja millel kõrvade koha peal plastmassist väikesed tassisarnased sõelad on, väga vaimukad tõesti ja sobisid meile suurepäraselt, kohe näha noh, et turistid :)...
Ujulas on kolm basseini, tavamõõtmetes suur ja kaks pisemat, millest üks põlvini ulatuva veega lastekas. Kõik kes suured sportlased ei ole ja kujundujumise, vee-polo või sportujumise trennis ei käi need suurde basseini ei saa ja nagu onu basseini ääres ütles...es ist immer so....Mitte-sportlased ujuvad, kas lastebasseinis või väikeses kuuerealises ühiskondlikus täiskasvanute basseinis, kus kolmapäeva õhtuti kella seitsme ajal on hea võimalus ligimese lähedust ja küünarnuki tunnet nautida, sest rada tuleb jagada 4-6 ujumissõbraga....
Riiete vahetamiseks mõeldud ruumid on naistele ja lastele ühe,l meestele teisel korrusel. Ruumid on lakoonilised, seinte ääres väikesed sinised 1X0,5 meetrit kapid tabadega ja keskel pingid ning riidenagi neile, kellelt midagi võtta ei ole ja kes kappi ei taibanud eraldi juurde tellida (meie täitsime Edgariga viimast kategooriat)...dušširuumis on keskmiselt 10 dušši millest nii umbes 2 on täiesti edukalt kasutatav, sest vett voolabki ettenähtud aukudest....ja üks wc on ka, kuigi tolle väljanägemine paneb arvatavasti nii mõnegi madjarimaa tütre basseini pissima......ei, aga mis seal ikka üldiselt näeb kõik välja nagu keskmine lasnamäe kooli renoveerimata kehka riietusruum, ainult avarust ja tuuletõmbust on pisut enam...jahh ja saun on selles ujulas ka, mis lõhnab nagu ühissaunad ikka lõhnavad ja kus ees istub kolm tursket meest, kellele tuleb kuidagi tõestada, et sauna eest sai kassas makstud küll....
Njaaa, ma usun, et Edgarit ja Brunellat nähakse seal ujulas kindlasti veel korduvalt, noh vähemalt neljal korral veel, sest 10 korra pilet on ju taskus..... enne aga soetame endale ujumismütsid ja -prillid ning külmema ilma tarvis voodriga plätud ning vbl ka suurema ja paksema saunalina.
Üldiselt on aga nii, et eelmise nädala lõpul õnnestus mul saada pangast kätte oma tuttuus pangakaart ja rõõmuga leida ka sinna laekunud septembrikuu stipendium...selle tähistamiseks sai ostetud head veini ja halba veini ja käidud koos paari erasmuslasega Simplas, mis igale tartlasele igatahes peaks meenutama Zavoodi, ainult et Simpla on suurem, kaootilisem, tehaselikum ja seal on tore aed.
Nädalavahetusel plaanisime olla kultuursed ja minna kaunite kunstide muuseumisse ja ujuma, lõppes see kõik sellega, et kass oli peal ja tõbi küljes ning nii jäi üle ainult üksteisele silma ja endale siiralt südamesse piiludes öelda, et küllap me mõni teine kord läheme.....
Jahh ja siis esmaspäeval läksime me sooje kampsuneid kaltsukast nillima, lõppes see sellega et päeva lõpuks oli meie inventaar täienenud imeilusa roosa seeliku ja väike kampsunikesega, punase Poolas 70nendatel tehtud mööbliriidest mantli ja laualambi (et magamislavatsi all diivanil ka lugeda näeks) ning Edgari lubasega kindlasti muretseda oma stipi saabudes lähedal asuvast vanakella poest Marvini tiksuja....nohh aga eks nende kampsunitega annab ju veel oodata ka pisut........
Nuvot ja muidu on nii et on natuke tore ja natuke rahulik ja natuke rõõm ning esimesed külalised saabuvad, olles loodetavasti eeskujuks ka järgmistele, juba oktoobris.....
No comments:
Post a Comment