Täna hommikul oli hirmus raske tõusta, sest tõusma pidi kindlal ajal, mulle ei meeldi äratuskella helina peale üles ärgata ja siis kähku tõusta, sest et tuleb kuhugile jõuda, täna ei meeldinud mulle see isäranis palju...kogu asi vist selles, et väljas sadas vihma, täpselt nõndasamuti nagu eelmisel esmaspäevalgi, aga eelmisel esmaspäeval oli üle 23 kraadi Celsiuse järgi, sellel esmaspäeval oli väljas aga kraade natuke üle 10ne....sügis oli justkui korraga meie kandilisele siseõuele jõudnud...uhh vastik, eriti kui oled just hakanud ära harjuma, et on soe.....Kogu olukorra tegi veel kordi vastikumaks teadmine, et ei mul ei ole siin ei vihmavarju ega ühtki vihmapidavat riietusesest rääkimata vihma pidavatest jalanõudest, mis lompe kannataks ja ülikooli peakampusesse on jalutamist poole tunni jagu...mmmm, milline kena väljavaade otse merelahele......
...aga ma tõusin, valmistasime Edgariga külma peletuseks tõhusa hommikusöögi ja lahkusime asjalikult korterist...Edgar koera jalutama ja mina kampuse poole......
Vihmane Budapest pole just kõige sõbralikum paik ilma kiletamata jalutuskäiguks, sest kõnniteed on vanemates magalarajoonides 2m laiad, meetrile sellest alast on lubatud parkida autosid, antud võimalust kasutatakse agaralt ja tihti võetakse meetrile veel pool lisaks, et kui juba parkimiseks läks või nii. Maja poolt keskmiselt 30 sentimeetrit on aga kaetud avatud uste, erinevate neoon ja mitteneoon siltide ning kõige muu sarnasega, nii jääb jalakäijale liikumiseks sageli keskmiselt 50-70cm laiune ala, kuhu keskele ulatuvad üsna hästi kõrgete majade räästad, nii et vihma alt räästa alla ei ole siin sugugi võimalus, oled nii räästa kui vihma all ja lubad pidevalt mööda vihmavarjudega vana- ja noorinimesi, vähe rohkem vihma või räästa alla paindudes.
Vihmavarje on siinsetele inimestel samuti mitmesuguseid, eriti levinud on musta värvi ja katkised, kas pooleks läinud varre või katkiläinud tugikonstruktsiooniga vihmavarjud, jääb tunne nagu neil oleks siin kusagil mstade kasutatud ja katkiste vihmavarjude pood.
Lisaks vihmavarjudele on populaarsed igasugu keebid ja vihmamantlid, kuid ära ei öelda ka kilekotist, mille saab tõmmata kenasti pead katva nokitsa peale, nii et koti sang haakub noka külge ja ei kao tee peal kuhugi....ühesõnaga kohalikud juba teavad küll, et vahel Budapestis sajab...tuleb vast siis meilgi leppida ja muretseda suure rahalaeva saabumisel, keep või katkine must vihmavari, või vähemalt mõni nokkmüts, mille külge kilekoti annaks kinnitada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment